Category Archives: umlilo

Isolezwe: Kushone izingane kusha imijondolo

http://www.iol.co.za/isolezwe/kushone-izingane-kusha-imijondolo-1.1629499#.UtE8B_QW3Y4

January 8 2014 at 11:06am

BAWINILE NGCOBO

BASALE dengwane kusha imijondolo yabo esigamekweni okushone kuso izingane ezimbili zandawonye eGermany, eLamontville, izolo entathakusa.

Abantu ababalelwa ku-60 basale bengenamakhaya ngesikhathi kusha imijondolo engaphezulu kuka-20 .

Izolo abantu abebehlala kule ndawo bebeqoqene ngenhla kwemijondolo yabo eshile behlezi nezimpahla ezincane abakwaze ukuzikhipha.

Continue reading

News24: Basale bedinga kusha eThekwini

http://isizulu.news24.com/NingizimuAfrika/Basale-bedinga-kusha-eThekwini-20121227

Basale bedinga kusha eThekwini

Durban – Ingaphezulu kwekhulu imindeni ezama ukuhlanganisa izinto kancane kancane kulandela ukucekeleka phansi kwamakhaya ayo ngenxa yomlilo emijondolo ekuPalmiet Road eThekwini endaweni yaseClare Estate, kubika iNewswatch.

Umlilo ucekele phansi imijondolo ngosuku olwandulela uKhisimusi washisa imizi engu-85.

Bangaphezulu kuka-150 abantu abasale dengwane.

Nakuba ingakacaci imbangela yomlilo, amaphoyisa akholelwa ukuthi umlilo uqale emjondolo oshiywe kuvutha kuwo ikhandlela.

Abantu ababili belashelwa izilonda zokusha esibhedlela.

UMnikelo Ndabankulu, osenhlanganweni Abahlali baseMjondolo, uthi iningi lemindeni ekhahlamezekile yileyo esemaholidini.

“Abanye babo abasiboni isidingo sokuphuthuma babuye ngoba impahla yabo, imizi nakho konke okunye kushile.”

UNdabankulu uthi labo okwenzeke lo mshophi besezindlini zabo, bacushiswe emahholo omphakathi, ngesikhathi besakha kabusha imizi yabo.

Jadhu Place on Fire Again

27 June 2012
Abahlali baseMjondolo Press Statement

Jadhu Place on Fire Again

Abahlali baseMjondo’s ongoing struggle for land and decent housing for all shack dwellers and other poor people remains the most urgent demand.

This is the season of fire, the season of shack fires, the season of great humiliation and despair, the deadly season. Those who have always criticized the victims of the shack fires as drunkards, unthinking and thieves of electricity would be blind not to understand the truth and the politic of shack fires. We burn, year after year, because we are denied electricity and because we are denied decent housing. When we carefully connect ourselves to electricity the state sends armed men to disconnect us. When we formalise our own shacks the state sends armed men to demolish them. We are forced, sometimes at gun point, to live as we do.

Continue reading

Isolezwe: Basale dengwane kusha imijondolo

http://www.iol.co.za/isolezwe/basale-dengwane-kusha-imijondolo-1.1282827

Basale dengwane kusha imijondolo

Nokubongwa Phenyane

AMAKHAZA abeshubisa umnkantsha aphelele kubona abantu baseSpringfield ku-Arnold Road, eThekwini, ngemuva kokuthi beshelwe yimijondolo okusolwa ukuthi kudalwe yizintambo zikagesi.

Lesi sigameko esenzeke ngehora leshumi ekuseni sishiye imindeni engu-150 dengwane.

Ngokusho kukaMnuz Khaya Ncomfu ohlala kule mijondolo, ubesemsebenzini ngesikhathi efonelwa etshelwa ukuthi sekushe imijondolo yabo.

“Abantu akade bekhona nabo bezwe ngomuntu esebavusa, ebazisa ngalo mlilo njengoba iningi belingekho lisemsebenzini,” kusho uNcomfu.

Ngokusho kokhulumela abezicishamlilo uMnuz Narend Birjlal obekhona kuleya ndawo, basola ukuthi umlilo uqalwe yizintambo zikagesi ezingaxhunyiwe ngendlela.

“Noma singakayazi imbangela yomlilo kodwa kusolakala izintambo zikagesi ezingekho esimeni okuyizo ezidale umlilo,” kusho uBirjlal.

Uthe kulesi sigameko kulimale isicishamlilo esihangulwe ilangabi. Uthi umlilo ucishe wathatha ihora lonke bezama ukuwucisha. Uthe owesifazane okhulelwe, ohilwe intuthu bamphuthumise esibhedlela.

n Khonamanjalo, abesimo sezulu iSouth African Weather Service, bathi abantu bakuleli kumele balindele ubusika obujwayelekile njengoba abanye besanda kuthuswa amakhaza ashubisa umnkatsha kuleli sonto.

Ngokusho kukaMnuz Jan Van Virmeulen, abantu akumele bathuke kakhulu ngalamakhaza ngoba lobu busika angeke kubande kakhulu.

“Abantu sebethuswe umsinga obandayo osanda kungena kuleli. Kumele bangathuki kakhulu lobu kuzoba ubusika obungemakhaza futhi nemvula izoba yindlala,” kusho uMnuz Virmeulen.

Isolzwe: Babhodl’umlilo abahlali basemaflethini

http://www.iol.co.za/isolezwe/babhodl-umlilo-abahlali-basemaflethini-1.1120506

Babhodl’umlilo abahlali basemaflethini

August 18 2011 at 12:14pm

SIMPHIWE NDWANDWE

KUCISHE kwachitheka gula linamasi izolo ngesikhathi abahlali basefulethini elixhaswe nguMasipala weTheku noMnyango wezokuHlaliswa kwaBantu esifundazweni, i-Valley View, eHillary bevuka umbhejazana beshisa amathayi becikwa isinqumo sokuba baxoshwe kulama fulethi. Amasango angenela kulama fulethi abevutha amalangabi emini, abahlali bepiklela amaphoyisa abesegcwele kule ndawo.

USihlalo wekomidi labahlali, uMnuz Troy Morrow, uthe abahlali bacasulwe ukunyuswa kwerenti okuthiwa isimba eqolo ekubeni kwakuthiwe le ndawo yakhelwe abantu abahola kancane.

UMorrow uthe beberenta u-R850 selokhu kwakhiwa lama fulethi, muva nje irenti isikhuphuke ngendlela exakile kwazise abanye abahlali sebekhokha imali ecela ku-R3 000.

“Namuhla kufike abebezokhipha abantu ezindlini ngoba bengasakwazi ukukhokha imali okwenyuswe ngayo irenti. Abantu bavele bathukuthela bashisa amathayi bavala amasango. Kuze kwadingeka kufonelwe nabantu abebesemsebenzini ukuze babuye ngoba bese singasaqondi ukuthi kuqhubekani,” kusho uMorrow.

Isinqumo sokuthi kukhishwe abahlali sigunyazwe yinkantolo ngemuva kokuba inkampani ewaphethe inikele khona.

Uthe akukhona ukuthi abafuni ukukhokha kodwa bafuna ukuthi kuhanjiswe ngokwesivumelwano esenziwa bethatha izikhiye.

Kudingeke ukuthi kubizwe amaphoyisa aqapha udlame emphakathini njengoba abantu kade sebevuke umbhejazane. Lama fulethi ayingxenye yohlelo lokwakhela abantu abantulayo izindlu ezibiza kancane. Akhiwa yinkampani ebizwa ngokuthi iSohco, ibambisene nomasipala weTheku nohulumeni.

Omunye wabahlali, uMnuz Small Zwane, uthe akusahanjiswa ngokwesivumelwano okwakungenwe kuso ekuqaleni. “Sethenjiswa ukuthi sizohlala kulama fulethi kuze kuphele iminyaka emine bese sikhokha irenti ngesivumelwano sokuthi sesingathenga. Kodwa konke lokhu sekuguqukile manje, abale nkampani bathi sekufanele sikhokhe irenti size sife,” kuchaza uZwane.

UMorrow uthe bazoyigxoba kuze kube kusasa kusalungiswa indaba yalama fulethi ngoba bashaya phansi ngonyawo abahlali bathi ngeke baze banyakaze bayophuma beyizidumbu.

UMasipala weTheku uyalwazi lolu daba lwamafulethi kodwa bakhala ngokuthi owayelusingethe ohlangothini lomkhandlu, uMnuz Thabo Mukoleli, wayekhombisa ukuchema nenkampani.

Abakwa-Sohco nomasipala abatholakalanga ukuphawula izolo.