Category Archives: Intatheli Yesolezwe

Isolezwe: Kudliwe ezikanokusho kwaMpisane

http://www.iol.co.za/isolezwe/kudliwe-ezikanokusho-kwampisane-1.1465815#.URhzNR11-RY

Kudliwe ezikanokusho kwaMpisane

INTATHELI YESOLEZWE

OMAKHELWANE baphume bama izixongololo bebukela ithimba loKlebe elibizwa nge-Anti-Corruption Task Team lishaqa izimoto zikanokusho zomndeni waseThekwini oyizinjinga ezithathwe emzini wazo eLa Lucia izolo ekuseni.

Umndeni wakwaMpisane ongomacaphuna kusale eThekwini usale nezimoto ezimbili kuphela izolo emuva kokudlelwa inqwaba yezimoto, indlu, nempahla yasendlini ngabethimba ngamaphoyisa ashaqe izimoto ezingu-62 sekuhlangene nezomsebenzi.

Intengo yomuzi ilinganiselwa ku-R80 million.

Phakathi kwezimoto ezithathiwe kubalwa i-Ferrari, ama-Rolls Royce amabili, ama-Porshe amabili , yi-Maserati, yi-Hummer ne-Dodge Ram ezithuthwe ngamaloli abeshaye ujenga ngaphandle komuzi wabo.

Intengo yezimoto ezishaqwe kwaMpisane ilinganiselwa ku-R25 million. Abantu abahamba ngalezi zimoto eNingizimu Afrika bayabalwa ngoba zibiza izigidi kanti noma uzithenga ufaka i-oda bese ulinda isikhathi esithile futhi nentengo yazo awukwazi ukutshelwa yona ungakalifaki i-oda lokwenza isiqiniseko sokuthi imoto uyayithenga.
IMaserati nje ibiza R3.5 million neFerrari ibiza kusuka ku R2.9 kuya ku-R3.9 million.

Lezi zimoto ngezikaMnuz Sbu Mpisane nenkosikazi yakhe, uShauwn, abangabanikazi benkampani eyenza imisebenzi eyehlukene iZikhulise Cleaning Maintenance and Transport CC.

Izimoto ezithathiwe zizogcinwa endaweni okubekwa kuyo izimoto enkampanini i-Ian Wyles Auctioneers. Ukushaqwa kwezimoto zakwaMpisane kudale amabongo komakhelwane nalabo abebedlula ngezimoto bebukela kuthathwa izimpahla abanye bebuzana ukuthi ngabe seziyathathwa futhi njengasekuqaleni.

Incwadi egunyaza ukuba kudliwe izimpahla zakwaMpisane ikhishwe yijaji leNkantolo eNkulu yaseMgungundlovu emva kophenyo olunzulu olwenziwe ngoKlebe mayelana nezinsolo zokuthi iZikhulise yasebenzisa imininingwane engekho emthethweni ngesikhathi ifaka amaphepha enhlanganweni yosonkontileka, i-Construction Industry Development Board (CIDB) ukuze kuvuleke iminyango yamathenda.

Ukwemukelwa kwemininingwane eyalethwa ngabakwaMpisane kule nhlangano kwadala ukuba bathole amathenda abalelwa ku-R140 million eminyangweni kahulumeni.

Incwadi yenkantolo igunyaza ukuba kudliwe impahla ebiza le mali yingakho kudliwe ngisho impahla yasendlini ngesikhathi kutheleka abe-Asset Forfeiture Unit.

Uma icala libalahla yonke le mpahla ingawela ezandleni zombuso. nakuba isinqumo sokuba kuthathwe izimpahla sikhishwe busululu emahhovisi eJaji, uMnuz Nkosinathi Chili kodwa uMpisane ubesebalinde esangweni lakwakhe abomthetho ngesikhathi betheleka ngabo-6 ekuseni izolo. UNkk Mpisane yena uhambe waziyela emsebenzini njengejwayelo kwasala ubaba wekhaya egade abebeqoqa izimpahla zakwakhe.

Abaphenyi abangene ngaphakathi emzini kaMpisane bebebabaza ubuhle bawo ngaphakathi besho nokusho ukuthi kunamakamelo amabili agcwele izicathulo zikaNkk Mpisane ezithe shaye emashalofini ambethe ubonda.

UNkk Mpisane uvela namuhla eNkantolo mayelana namacala athinta umkhonyovu wamathenda akhishwa iminyango ehlukene kahulumeni.

Isolezwe: Bagadle zephuka bechitha owezimfihlo

http://www.iol.co.za/isolezwe/bagadle-zephuka-bechitha-owezimfihlo-1.1184727

Bagadle zephuka bechitha owezimfihlo

KUSAZOSHUBA ngomthetho wezimfihlo ophasiswe ngokusemthethweni izolo yiPhalamende lakuleli phezu kwengcindezi yezinhlangano eziphikisayo ezizame konke ukuthi inhlangano ebusayo i-ANC ingaqhubeki nawo.

Kube ngokokuqala ePhalamende izinhlangano eziphikisayo zibonakala ziba yimbumba zilwa ne-ANC ngalo mthetho kodwa zagcina zikhale ngaphansi ngenxa yesibalo esikhulu samalungu e-ANC ePhalamende. Ngaphandle kwePhalamende izinhlangano ezingahambisani nalo mthethosivivinywa obizwa nge-Protection of State Information Bill bezibhikisha ziphethe nezingqwembe ezigxeka i-ANC ngokuthi ifuna ukubuyisela leli zwe emuva.

I-ANC ithole ukwesekwa ngamavoti angu-229, kwathi amaqembu aphikisayo athola amavoti angu-107. EPhalamende i-ANC isiyonke inamalungu angu-264. Abangu-35 bebengekho.

I-DA inamalungu angu-67, iCope 30, i-IFP 18 bese kuba khona namanye amaqembu kanti esewonke amalungu amaqembu aphikisayo angu- 136, okusho ukuthi amalungu angu-27 abengekho izolo kuvotwa.
no ibil2

Abahlaziyi bathi lo mthetho awuthinti nje kuphela abezindaba kodwa uthinta wonke umuntu ngoba kukhona imininingwane engeke isatholakala ngisho nasezindaweni eziyimitapo yezincwadi, ezinkantolo ngisho nasezinkampanini.

IDA ngomlomo womholi wayo ePhalamende uNksz Lindiwe Mazibuko ithe izodlulisela isikhalo sayo eNkantolo yoMthethosisekelo ngalo mthetho.

UMazibuko, ongene kwaduma ihlombe ngisho nakwamanye amaqembu aphikisayo, uthe ngeke bathule basonge izandla ngalo mthetho.

Umholi weCope obevutha uMnuz Mosiuoa Lekota uthe kufana nokubuyisela izwe emuva ukuphasiswa kwalo mthetho. NaseThekwini kube nombhikisho ngaphandle kwaseCity Hall.

USihlalo weSouth Durban Cummunity Environmental Alliance uMnuz Desmond D’sa izolo uthe bazoqhubeka nemikhankaso yabo yokulwa nalo mthetho.

UD’sa ubekhuluma namakhulu abantu abebebhikisha ngaphandle kwasehholo laseThekwini izolo ntambama.

Iningi labantu abebeyingxenye yalo mbhikisho bekuyizintatheli ziphethe izingqwembe. Ezinye izingqwembe bezibhalwe ukuthi “ubandlululo lomnyama”.

UD’sa uthe imibhikisho izoqhubeka kuyona yonke imigwaqo ukuphikisana nalo mthetho.

“Sizoziseka izinhlangano ezizoyisa uhulumeni eNkantolo yoMthethosisekelo ngalolu daba,” usho kanje.

Abafundi nothisha basemanyuvesi bebe- yingxenye yale mibhikisho.

USolwazi e-University of KwaZulu-Natal uKeyan Tomaselli uthe le mibhikisho izoba wusizo.

“Ngesikhathi abantu beveza izikhalo ngokuthengwa kwezikhali, abanye babecabanga ukuthi kumoshwa isikhathi kodwa manje buka ukuthi sekwenzekani ngalolu daba lwezikhali,” usho kanje.

UTomaselli uthe lo mthetho uzoba nemiphumela emibi kwabaseNingizimu Afrika.

Uthe lo mthetho uzothikameza zonke izinhlaka, wengeza ngokuthi abacwaningi nothisha kuzomele manje bawubhekisise umthetho uma befuna ukwenza umsebenzi wabo.

Izolo abezindaba abaningi bebegqoke izingubo ezimnyama ngenhloso yokuzama ukucindezela uhulumeni ukuthi angawuphasisi lo mthetho.

Kuzokhumbuleka ukuthi inhlangano yabahleli kuleli iSanef ibiphikisana nalo mthetho nangesikhathi ungakavotelwa.